Hakata ettevõtjaks või mitte?
Otsus sõltub igaühe eluvisioonist, eesmärkide mõistmisest, rollist elus, eneseanalüüsist ja oma uskumuste teadvustamisest, mitte tegelikest võimetest ja oskustest. Oluline on see, mida inimene usub, et ta teha suudab.
Naiste ettevõtlusaktiivsus on olnud alati meeste omast oluliselt madalam, kuigi viimasel paaril aastakümnel on hakatud naisettevõtlusele senisest enam tähelepanu pöörama. Viimase globaalse ettevõtlusmonitooringu Eesti raporti andmetel on sooline erinevus ettevõtlusaktiivsuses paljudes riikides, sealhulgas Eestis, hakanud vähehaaval vähenema. Kuigi naistel ja meestel on erinev sotsiaalne roll ning naiste puhul on töö- ja pereelu ühitamise vajadus suurem, pole peamiseks ettevõtlusega alustamise või mittealustamise põhjuseks siiski sooline eripära. Märgatavalt rohkem mõjutavad hoiakud ja hinnangud: meeste hulgas on vähem neid, kes kardavad ebaõnnestuda, ja rohkem neid, kes hindavad kõrgemalt oma ettevõtlusteadmisi ja -oskusi.
Eestis on mitmeid ettevõtlusõppe võimalusi, aga olulised ei ole ainult konkreetsed teadmised ja äriplaani koostamise oskus, vaid neist tähtsamadki on väärtused, käitumuslikud mustrid, intuitiivsed ja emotsionaalsed komponendid, sealhulgas eneserefleksioon ettevõtlusmotiivide kohta. See tähendab, et põhjendamatult vähe pööratakse tähelepanu tulevase ettevõtja psühholoogilisele taustale. Ja naisettevõtlus tundub paljuski olevat pärsitud just sügavamate põhjuste tõttu, kui seda on teadmiste omandamine.